AN angervaksa kasvukohatüüp OS osja kasvukohatüüp TR tarna kasvukohatüüp soovikumetsad SN sinika kasvukohatüüp KR karusambla kasvukohatüüp rabastuvad metsad LD lodu kasvukohatüüp MD madalsoo kasvukohatüüp rohusoometsad SS siirdesoo kasvukohatüüp RB raba kasvukohatüüp samblasoometsad JO jänesekapsakõdusoo kasvukohatüüp

2.1.4.3* Karstiniidu kasvukohatüüp Lamminiitude klass Lamminiitude tüübirühm 2.2.1.1 Kuiva (niiske) lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.2 Märja lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.3* Roostunud

artiklid: Eesti riigimets metsatüpoloogia vaatekohast: Metsakorralduses on kasvukohatüüp kasutusel ühe puistut kirjeldava parameetrina. Artiklis on vaatluse all riigimetsade struktuur tänapäeval ja muutused viimase paarikümne aasta jooksul metsakasvukohatüüpide ja tüübirühmade kaupa. Angervaksa kasvukohatüüp Sageli levivad madalatel aladel - ojade ja jõgede läheduses ja nõgudes. Põhjavesi maapinnale väga lähedal. Lõhmuse järgi kuuluvad siia osja kasvukohatüüp, tarna kasvukohatüüp ja angervaksa kasvukohatüüp, J. Paali järgi sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüp. Rabastuvad metsad (E.

Angervaksa kasvukohatüüp

Sinihelmika kasvukohatüüp 132. Rabastunud metsade tüübirühm 1321. Karusambla-mustika kasvukohatüüp 1322. Karusambla kasvukohatüüp 1323.

10 ha; kasvukohatüüp: angervaksa (NB! kõrge veetase); puistute vanus 10-45 aastat; koosseis: sanglepp 50%, kask 40% (enamasti sookask), kuusk 10% + mänd, hall lepp; hindas 8 inimest; kokku leiti 4 „pässikut“, sh 3 kaselt, 1 sanglepalt, 0 hallilt lepalt.

Varasemalt on takseerkirjeldustes kasvukohatüübiks määratud nii kastikuloo kui ka angervaksa. Pinnas on suures osas metsas paeklibune ning kaetud erinevate sammalde ja samblikega. Erandiks on siinkohal angervaksa kasvukohatüüp, Peamiseks puuliigiks on kuusk, kuid nii I kui II rindes kasvab sageli lehtpuid. Eestis käsitletakse rohundirikaste kuusikutena salukuusikuid (naadi ja sinilille kasvukohatüüp) ja soostuvaid kuusikuid (sõnajala ning angervaksa.

•Filipendula forest site type (Angervaksa kasvukohatüüp) •Soil: fertile soils with high water table •Gleysol (G0 –leostunud gleimuld, GI –leetjas gleimuld, LPG – näivleetunud gleimuld) •Humus (raw humus) kuni 30 cm •pH KCl 5,3…6,0 •Tree stand: dominanated by birch (2/3), spruce (1/5), black alder (1/20). Tree mixture

1. Eraldis kuivendusest mõjutatud, vanad käsitsi kaevatud kraavid 2. Uue kuivendaja rajamine ei suurenda oluliselt negatiivset mõju, sest maapinna kalle väga väike ja tarna-angervaksa kasvukohatüüp on väikese kuivenusefektiivsusega 3. Metsatüüp Maaüksus Kasvukohatüüp Enamuspuuliik takseerandmete alusel Laanemets Viruse II Sinilille Mänd Raiestiku Sinilille Kask Kuusemetsa Jänesekapsa-mustika* Kuusk Jakobi Sinilille Kuusk Raja Sinilille Mänd Soovikumets Tambeti Angervaksa** Kask Heinamaatükk Angervaksa Kask Mardi-Jaagu Angervaksa** Kask Tünga Angervaksa Kask 1.3.1.2 Angervaksa kasvukohatüüp (sekundaarne pajustik ja sanglepik); 7.2 Õuede ja teeservade taimestu (klass) (Foto 2,3); Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik hall lepp Arenguklass küps mets Keskmine vanus Raievanus Keskmine diameeter 16 Tuleohuklass V Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m/ha Esimene 170 131 60 16 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 170 131 Surnud mets 0 0 Lamapuit 7 5 Juurdekasv 4 3 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne % Puuliik Kasvukohatüüp on mullastikult ja taimestikult ühtlane metsaala. Nimetus tuleb sellele kasvukohatüübile iseloomuliku taime järgi . Kasvukohatüüpide eristamisel on taimestik siiski vaid indikatiivseks tunnuseks, peamine eristuskriteerium on muld. Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik kask Arenguklass valmiv mets Keskmine vanus 67 Raievanus 72 Keskmine diameeter 20 Tuleohuklass V Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 38 95 35 10 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 38 95 Surnud mets 0 0 Lamapuit 0 0 Juurdekasv 1 3 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne % Puuliik Tekke-aasta Vanus (a) Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik Hall lepp Arenguklass Noorendik Keskmine vanus 2.1.4.3* Karstiniidu kasvukohatüüp Lamminiitude klass Lamminiitude tüübirühm 2.2.1.1 Kuiva (niiske) lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.2 Märja lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.3* Roostunud Tegemist ei ole sõnajala, vaid naadi kasvukohatüübiga.

Nimetus tuleb sellele kasvukohatüübile iseloomuliku taime järgi (näiteks kasvab naadi kasvukohas sageli arvukalt naati, jänesekapsa kasvukohatüübis jänesekapsast jne). Lõhmuse järgi kuuluvad siia osja kasvukohatüüp, tarna kasvukohatüüp ja angervaksa kasvukohatüüp, J. Paali järgi sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüp. Rabastuvad metsad (E. Lõhmuse järgi, arumetsade klassi all) või rabastunud metsad (J.
Veoneer aktiekurs usa

Negatiivse mõju vähendamiseks lisameetmeid ei ole vaja rakendada.

Esinevad pajud, pihlakas, paakspuu, toomingas jt, harvemini sarapuu. Angervaksa kasvukohatüüp on kuivendamist vajavas erametsas üks levinumaid. Liiga tiheda kraavituse korral tasub nõu pidada spetsialistiga, kes oskab tänapäevastest projekteerimisnormidest lähtuvalt soovitada optimaalse lahenduse, kus osa kraavidest jääb puhastamata.
0771 nummer från utlandet

förtrogenhet wikipedia
utredning kriminologi
vad är en personaloption
kulturskola bromma
psykolog akut linje

Metsa kasvukohatüüp varieerub samuti. Varasemalt on takseerkirjeldustes kasvukohatüübiks määratud nii kastikuloo kui ka angervaksa. Pinnas on suures osas metsas paeklibune ning kaetud erinevate sammalde ja samblikega. Erandiks on siinkohal angervaksa kasvukohatüüp,

Vana kraav 100 m eraldisest lõunas 2. Kuivendaja rekonstrueerimine ei suurenda negatiivset mõju, sest angervaksa kasvukohatüüp on madala kuivendusefektiivsusega 3.

Optiker haaren aachen
vad kan du göra för att minska bränsleförbrukningen_

Teda leidub järgmistes kasvukohatüüpides: sõnajala kasvukohatüüp, angervaksa kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp, kuukressi kasvukohatüüp. Viited ↑ Õli-luulissamblik …

Selguseta ala. 1. Eraldis kuivendusest tugevasti mõjutatud, kraav eraldise põhja- ja idapoolsel küljel 2. Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik Kask Arenguklass Valmiv mets Keskmine vanus 55 Raievanus 60 Keskmine diameeter 23 Tuleohuklass 4 Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 709.8 273 85 24.9 Teine Üksikpuud Kokku 709.8 273 Surnud mets 2 LUUA METSARADA LUUA FORESTRY TRAIL RAJAPUNKT NR 1 RAJA ALGUS – LUUA ARBOREETUM Aastal 1979 rajas Kaarepere Sovhoostehnikumis metsakasva tust õpetanud Helmut Taimre Luuale 5 km pikkuse ja 11 tulbaga Lõhmuse järgi kuuluvad siia osja kasvukohatüüp, tarna kasvukohatüüp ja angervaksa kasvukohatüüp, J. Paali järgi sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüp.